Soojuspumba seadustamine: miks ja kuidas seda teha?

Õhksoojuspumba paigaldamine on lihtne ja kiire viis oma küttekulude vähendamiseks. Kuna soojuspump on justkui tavaline kodumasin, mille paigaldamisega ei kaasne suuremaid ehitustöid, ei pruugi esiti pähegi tulla, et see nõuab projekti ja asjaajamist ametnikega. Seaduse järgi tuleb aga õhksoojuspumba paigaldamine alati kohalikus omavalitsuses registreerida ja soojuspump seadustada.

Mõned koduomanikud ei ole teadlikud sellest kohustusest ja paigaldavad soojuspumba ilma ametlikku luba taotlemata. See võib aga hiljem kaasa tuua ebameeldivaid tagajärgi – trahvid, naabrite kaebused, probleemid kinnisvara müümisel ning halvemal juhul tuleb kütteseade hoopiski uuesti maha võtta.

Selles artiklis selgitame, miks on seadustamine vajalik, kuidas seda teha, milliseid dokumente vaja on ning mida teha juhul, kui soojuspump on paigaldatud ilma loata.

Miks on soojuspumba seadustamine vajalik?

Kui plaanid oma koju paigaldada õhk-õhk või õhk-vesi soojuspumba, pead arvestama, et seaduse järgi liigitub see tehnosüsteemide ümberehitamise alla. Lisaks paigaldatakse soojuspumba välismoodul enamasti hoone seinale, mis mõjutab hoone välisilmet. Sedagi saab ehitusseadustiku järgi tõlgendada hoone ümberehitamisena.

Seega tuleb enne soojuspumba paigaldamist alati esitada ehitusteatis ja projekt kohalikule omavalitsusele. See nõue kehtib sõltumata sellest, kas tegemist on eramaja, ridaelamu või kortermajaga. Esiteks annab seadustamine kindluse, et kütteseade on ohutult ja vastavalt nõuetele paigaldatud, kuid seadustamata soojuspump võib hoone omanikule tuua ka hulga teisi probleeme.

• Probleemid kinnisvara müümisel. Seadustamata soojuspump võib tulevikus takistada kinnisvara müümist. Pangad ei pruugi ostjale laenu anda, kui hoone dokumentatsioon ei ole korras. Seega võib kinnisvara hind langeda, sest potentsiaalsed ostjad eelistavad korras dokumentidega maja. Kui soojuspump on seadustatud, on ostjal kindlus, et kõik vastab nõuetele.
• Ettekirjutused ja trahvid. Kohalik omavalitsus võib nõuda kooskõlastamata soojuspumba seadustamist ja teha hoone omanikule ettekirjutusi. Kui omanik sellele ei reageeri, saab omavalitsus kirjutada välja trahve, kuni omanik kohustuse täidab. Miljööväärtusliku hoone puhul tuleb luba hankida ka muinsuskaitseametist. Kui see samm jääb tegemata, võib juhtuda, et pump tuleb hoopiski uuesti maha võtta.
• Naabrite kaebused. Kuigi kaasaegsed soojuspumbad on vaiksed ja väiksed, tuleb siiski veenduda, et naabrid seadme paigaldamisega nõus on. Kortermajas on õhksoojuspumba paigaldamiseks vaja kõigi korteriomanike luba, kui soojuspump muudab oluliselt elamu välisseina. Kui leitakse, et hoone välisilme oluliselt ei muutu ja õhksoojuspump ei tekita liialt müra ning vibratsiooni, piisab ka sellest, kui üle poole kortermaja omanikest on seadme paigaldamisega nõus. Igal juhul tuleb ühistuga enne soojuspumba paigaldamist kokkuleppele jõuda. Kui paigaldad soojuspumba ilma ehitusteatiseta ja mõni naaber hiljem müra üle kurtma hakkab, siis ebaseaduslikult paigaldatud soojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja nõutakse trahvi tasumist solidaarselt kõigilt korteriomanikelt. 

Kuidas soojuspumba paigaldust seadustada?

Õhksoojuspumba seadustamine aitab kõiki ülal kirjeldatud probleeme vältida. Seadustamise käigus tehakse kindlaks, et soojuspump vastab kõigile ehitus- ja ohutusnõuetele ja on paigaldatud nõuetekohaselt.

Soojuspumba seadustamiseks on vaja läbida järgnevad sammud.

1. Soojuspumba projekti koostamine. Kui plaanid õhksoojuspumpa paigaldada, tuleb alustada tehniliste lahenduste kirjeldamisest projekti näol. Projekt peaks sisaldama muu hulgas soojuspumba paigalduskoha kirjeldust ja jooniseid ning seadme tehnilisi andmeid. Projekti võib koostada pädev spetsialist, näiteks soojuspumba paigaldaja, kellel on vastav kvalifikatsioon.

2. Kaasomanike või korteriühistu kooskõlastuste hankimine. Kui paigaldad soojuspumpa kortermajja ridaelamusse või hoonesse, kus on mitu omanikku, siis tuleb hankida kirjalikud kooskõlastused kõikidelt kaasomanikelt või korteriühistult. 

3. Ehitusteatise esitamine. Kohalikule omavalitsusele tuleb soojuspumba paigaldamise plaanist teada anda ehitisregistri veebilehel. Teatisele on vaja lisada soojuspumba paigaldamise projekt ja vajadusel kaasomanike või korteriühistu kooskõlastused. Omavalitsus võib ehitusteatise menetlemisel paluda lisadokumente või esitada märkusi, mille põhjal tuleb teha projekti parandused.

4. Paigaldus. Kui omavalitsuselt on luba käes, võivad spetsialistid õhksoojuspumba paigaldada vastavalt esitatud projektile.

4. Kasutusteatise esitamine. Kui õhksoojuspump on paigaldatud, tuleb taas ehitisregistri kaudu esitada kasutusteatis, millega kinnitad, et seade on nõuetekohaselt paigaldatud ja kasutamiseks valmis.

Seejuures tuleb esitada soojuspumba paigalduse projekt, allkirjastatud üleandmisakt, seadme kasutus- ja hooldusjuhend ja fotod paigaldusest. Need dokumendid saad õhksoojuspumba paigaldajalt ja nende põhjal kontrollib omavalitsus, kas tööd on tehtud vastavalt projektile. Seejuures võib omavalitsus menetlemise käigus esitada märkusi või nõuda lisadokumente.

Kui kõik on korrektne, kantakse paigaldatud õhksoojuspumba tehnilised andmed ehitisregistrisse. Sellega saab soojuspumba paigaldus ametlikult lõpetatud ja seadustatud.

Milliseid dokumente on soojuspumba seadustamiseks vaja?

Õhksoojuspumba seadustamine võib tunduda keeruline, kuid kui tead, milliseid dokumente vaja läheb ja millal neid esitada tuleb, kulgeb protsess muretult. Siin on kokkuvõtteks nimekiri dokumentidest, mida vajad soojuspumba seadustamiseks.

Kuna õhksoojuspumba seadustamisel on oluline, et kõik dokumendid oleksid korrektselt ja õigel ajal vormistatud, soovitame juba enne seadme ostmist nõu pidada pädeva paigaldusfirma või ehitusspetsialistiga, kes aitab kogu dokumentatsiooni õigesti koostada.

Kui palju maksab õhksoojuspumba projekt?

Õhksoojuspumba projekt paneb paika kuhu täpselt ja kuidas seade paigaldada, et kõik oleks tehniliselt korrektne ja ohutu.

Projektis tuleb kirjeldada, miks ja kuhu soojuspump paigaldatakse ning kas ja kuidas pumba välisosa varjestatakse. Projekti tuleb ka lisada hoone asukoha joonis, millel on märgitud, millisesse hoone külge soojuspumba välisosa paigaldatakse. Olenevalt sellest, kuhu pump paigaldatakse, võib vaja minna korruse põhiplaani, katuseplaani, tehnoruumi joonist, hoone vaateid jms. Joonistele tuleb lisada vajalikud mõõdud.

Seega on projekt detailirohke ja põhjalik dokument, mille peab koostama kvalifitseeritud projekteerija. Ilma erialaste teadmisteta on selle koostamine paras väljakutse. Keskmiselt maksab õhksoojuspumba projekti koostamine 350 kuni 450 eurot. Õhksoojuspumba projekteerija aitab enamasti kliendil ka ehitusteatise esitada.

Kas õhksoojuspumpa on võimalik seadustada ka tagantjärele?

Kui sul on õhksoojuspump juba seinal ja kuuled esimest korda, et see oleks tulnud ära seadustada, siis võimalikest probleemidest see vabandus sind ei päästa. Hea uudis on see, et tagantjärele seadustamine on võimalik. Tagantjärele seadustamise protsess sarnaneb tavapärasele, kuid kuna töö on juba tehtud, tuleb omavalitsusele esitada tõendid olemasoleva olukorra kohta.

Lihtsam see protsess juhul, kui on säilinud paigaldaja poolt väljastatud dokumendid (üleandmisakt, juhendid, jne). Sellisel juhul tuleb lasta spetsialistil koostada projekt ning esitada omavalitsusele ehitus- ja kasutusteatis vajadusel koos naabrite ja kaasomanike kooskõlastusega.

Kui aga paigaldaja sulle tööde ja õhksoojuspumba dokumente ei andnud või pole neid enam alles ega võimalik ka paigaldajalt saada, tuleb tellida ekspertiis praeguse olukorra põhjal. Ekspertiiside koostamisega tegelevad tuleohutuseksperdid, kelle kontakte leiab SA Kutsekoda veebilehelt.

Kui hoone on miljööalal või muinsuskaitse all, ei ole garanteeritud, et omavalitsus lubab soojuspumba üldse paigaldatud asukohta jätta. Samuti võib juhtuda, et õhksoojuspumba müra ületab seadusega lubatud tasemeid – sellisel juhul võib olla vajalik mürasummutuse lisamine või seadme välisosa teise asukohta paigaldamine. Kortermajades aga võib kooskõlastuse puudumisel tekkida konflikt kaasomanikega.