Kuidas õhksoojuspumpa kasutada ja seadistada?

Õhksoojuspumbad on kuluefektiivsed ja mugavad kütteseadmed, mis suudavad tagada meeldiva sisekliima nii talvel kui ka suvel. Kuid et õhksoojuspump toimiks võimalikult tõhusalt ja säästlikult, on oluline mõista selle funktsioone ja pump õigesti seadistada. 

Õhksoojuspumba seadistamine hõlmab sobiva temperatuuri ja režiimi valimist, ventilaatori kiiruse reguleerimist ja tööaja määramist, et saavutada optimaalne sisekliima minimaalse energiakuluga. Selles postituses vastame mitmetele olulistele küsimustele, mis puudutavad õhksoojuspumpade kasutamist.

Mida tähendavad õhksoojuspumba erinevad funktsioonid?

Õhksoojuspumbad on tänapäeval palju enamat kui lihtsalt seadmed, mis kütavad või jahutavad ruume. Need on nutikad ja mitmekülgsed süsteemid, mis suudavad lisaks temperatuuri reguleerimisele täita ka mitmeid muid funktsioone, et tagada mugav ja tervislik sisekliima. Vaatame, mida tähendavad õhksoojuspumba peamised funktsioonid ja kuidas neid kõige tõhusamalt kasutada.

  1. Küttefunktsioon (heat)

Kütmisel ammutab seade välisõhust soojusenergiat ja suunab selle siseruumidesse. Küttefunktsioon võimaldab hoida ühtlast toatemperatuuri. 

  • Millal kasutada? Igal hetkel, kuid soovid toas temperatuuri tõsta ja hoida. Kaasaegsed soojuspumbad suudavad välisõhust soojust efektiivselt koguda isegi -20 °C pakasega.
  1. Jahutusfunktsioon (cool)

Õhksoojuspumpa saab kasutada ka jahutamiseks, mis muudab selle praktiliseks seadmeks aastaringselt. Jahutusfunktsioon töötab sarnaselt konditsioneerile, viies toast soojust välja ja langetades ruumi temperatuuri.

  • Millal kasutada? Kuumadel suvepäevadel, kui siseõhu temperatuur tõuseb ebamugavalt kõrgeks. Jahutusrežiim tagab meeldiva sisekliima ja muudab kodu mugavamaks ka kõige soojematel päevadel.
  1. Automaatrežiim (auto)

Automaatrežiim teeb kasutaja elu lihtsamaks. Seade jälgib pidevalt ruumi temperatuuri ja lülitub automaatselt kütte- või jahutusrežiimile, et hoida toas soovitud temperatuuri.

  • Millal kasutada? Kui soovid mugavust, ilma et peaksid pidevalt režiime ja seadistusi muutma.
  1.  Kuivatusrežiim (dry)

Kuivatusrežiim on niiskuse vähendamiseks siseruumides. Niiskuse eemaldamine ruumidest aitab hoida ära tervist ja hoonet kahjustavate hallituse ja seente tekkimist ning parandab ruumi õhukvaliteeti.

  • Millal kasutada? Kõrge õhuniiskusega päevadel või ruumides, kus niiskus on probleemiks (näiteks vannitoas või keldris).
  1. Ventilaatorirežiim (fan)

Ventilaatorirežiimil paneb õhksoojuspump ruumis õhu ringlema, kuid ei küta ega jahuta ruumi.

Millal kasutada? Kui soovid parandada õhu liikumist ruumis või jaotada sooja või jahedat õhku ruumis ühtlasemalt.

  1. Öörežiim (night mode)

Öörežiim tagab parema une ja väiksema energiakulu. See funktsioon alandab seadme tööintensiivsust ja mürataset, hoides samal ajal toatemperatuuri stabiilsena.

  • Millal kasutada? Öösel magamise ajal, et vältida liigset müra ja tagada optimaalne temperatuur ja väiksem energiakulu.
  1. Kiirrežiim (turbo)

Turborežiim paneb õhksoojuspumba tööle maksimaalse võimsusega, et saavutada kiiresti soovitud temperatuur. Näiteks on see funktsioon kasulik, kui tuled koju külma ilmaga ja soovid ruumi kiiresti soojaks saada.

  • Millal kasutada? Kui tahad temperatuuri kiiresti tõsta või langetada.

Mida teha, kui õhksoojuspump ei puhu sooja?

Kui õhksoojuspump ei puhka sooja, võivad põhjuseks olla mitmed tegurid. Üks kõige sagedamini esinev probleem on aga see, et õhksoojuspump on kogemata seadistatud valele töörežiimile. Kui seade on seatud jahutusrežiimile, siis selle asemel, et ruume soojendada, see hoopis jahutab. Talvisel ajal võib see tunduda probleemina, kuid tegelikult on lahendus üsna lihtne.

Kuidas probleemi tuvastada ja lahendada?

  1. Kontrolli seadme töörežiimi ikooni
    • Küttefunktsiooni ikoon: tavaliselt tähistatud päikese märgiga.
    • Jahutusfunktsiooni ikoon: tavaliselt tähistatud lumehelbe märgiga.
    • Kui näed ekraanil lumehelbe ikooni, siis on seade jahutamise režiimil.
  2. Vaheta režiimi
    • Kasuta kaugjuhtimispuldi mode-nuppu ja vali režiim, millel on päikese märk (heat mode).
    • Sea soovitud temperatuur (tavaliselt 20–24 °C) ja veendu, et ventilaatori kiirus on seatud sobivale tasemele.
  3. Oota mõni minut
    • Õhksoojuspumbal võib kuluda mõned minutid, enne kui see hakkab sooja puhuma.

Kuidas vältida vale režiimi valimist?

  • Lülita soojuspump automaatrežiimilt küttefunktsioonile. Kui kasutad automaatrežiimi, võib seade iseseisvalt lülituda jahutamisele, kui ruum on liiga soe. Talvisel ajal on parem kasutada ainult küttefunktsiooni, et vältida ootamatuid režiimimuutusi.
  • Hoia kasutusjuhend käepärast. Kui kahtled seadistuses, vaata tootja kasutusjuhendit, kus on režiimide ja ikoonide tähendused detailselt lahti seletatud.

Mida teha siis, kui probleem pole režiimis?

Kui oled veendunud, et töörežiim on õige, kuid õhksoojuspump ei puhu ikka sooja, võivad põhjuseks olla muud tegurid, nagu näiteks mustad filtrid, välisseadme jäätumine või tehniline rike. Loe meie täispikka juhendit õhksoojuspumba probleemide lahendamiseks.

Kas õhksoojuspump võib kogu aeg töötada?

Jah, õhksoojuspump võib töötada pidevalt, kuid see ei ole alati vajalik. Kaasaegsed mudelid on varustatud juhtimissüsteemiga, mis reguleerib seadme tööd vastavalt vajadusele. Kui ruumi temperatuur saavutab seadistatud taseme, lülitub pump väiksema energiatarbega režiimile või peatab ajutiselt töö, et säästa elektrit.

Pidev töö ei kahjusta seadet, kuid oluline on, et see oleks õigesti seadistatud ja hooldatud. Näiteks kui soojuspump töötab pidevalt täisvõimsusel – liiga kõrgele seatud temperatuuriga või halvasti soojustatud ruumis – võib see pikemas perspektiivis seadme eluiga lühendada. 

Kas õhksoojuspumba elektrikulu saab vähendada?

Õhksoojuspumbad on küll energiasäästlikud seadmed, kuid nende kasutamisel külmadel talvekuudel või kuumadel suvepäevadel võib elektriarve siiski suureneda. Õhksoojuspumba elektrikulu saab aga teadlike valikutega vähendada.

1. Seadista õige temperatuur

Üks lihtsamaid viise elektrikulu vähendamiseks on hoida ruumi temperatuur optimaalses vahemikus. Liiga kõrge või madal temperatuur seab seadmele suurema koormuse, mis tõstab energiatarbimist. 

Talvel soovitatakse hoida siseruumi temperatuuri vahemikus 20–22 °C. Kui pump töötab suvel jahutamise režiimil, siis võiks temperatuuri seada 24–26 °C vahele, mis tagab mugava sisekliima, aga väldib liigset energiatarbimist.

Pidage meeles, et iga kraad, mille võrra seadistate temperatuuri kõrgemaks (talvel) või madalamaks (suvel), võib tõsta elektrikulu umbes 5–10%.

Kui kodu on pikka aega tühi (nt puhkuse ajal), seadista pump madalamale temperatuurile või lülita see välja. Samas ei tasu lasta ruumidel täielikult jahtuda, sest sel juhul võib hilisem ruumi soojendamine nõuda rohkem energiat.

2. Kasuta režiime teadlikult

Kaasaegsed õhksoojuspumbad on varustatud automaatrežiimidega, mis reguleerivad seadme tööd vastavalt ruumi temperatuurile. Automaatrežiim tagab, et pump töötab ainult siis, kui see on vajalik, ja peatub automaatselt, kui soovitud temperatuur on saavutatud. See väldib seadme pidevat töötamist maksimaalse võimsusega, mis aitab energiat kokku hoida.

Paljudel õhksoojuspumpadel on ka lisarežiimid, mis võivad olenevalt olukorrast aidata elektrikulu vähendada. Näiteks öörežiim vähendab energiatarvet ja paneb seadme vaiksemalt tööle. Kuivatusrežiim aitab niiskust vähendada väiksema energiakuluga kui kütte- või jahutusrežiim.

3. Asenda vanem seade efektiivsemaga

Kui seade on vana või vajab sagedast hooldust, võib olla mõistlik see uuema mudeli vastu välja vahetada. Kaasaegsed mudelid, mis on loodud põhjamaade kliima jaoks, töötavad tõhusamalt ka madalatel välistemperatuuridel ja kasutavad energiat optimaalsemalt.

Kui kasutad õhksoojuspumpa, mis on vanem kui 10 aastat, võib see olla 20–25% vähem energiatõhus võrreldes kaasaegsete mudelitega. Vanematel seadmetel on sageli vähem arenenud tehnoloogia, mis tõstab elektrikulu ja vähendab kasutusmugavust. Uuema seadme soetamine võib vähendada elektrikulu ja pakkuda pikas perspektiivis suuremat kokkuhoidu.

Uue seade valimisel on tähtis arvestada, kui võimast õhksoojuspumpa on tarvis. Vale võimsusega õhksoojuspump võib tarbida rohkem energiat, kuna seade kas töötab ülekoormusega või lülitub pidevalt sisse ja välja. Eelista inverterkompressoriga pumbamudeleid, mis on energiatõhusamad ja kohanduvad automaatselt vastavalt ruumi vajadustele. Konsulteeri spetsialistiga, et valida oma kodu jaoks sobiva võimsusega seade. 

4. Eemalda välisosa eest takistused

Õhksoojuspumba välisosa asukoht ja selle ümbrus mängivad samuti olulist rolli seadme energiatõhususes. Kui välisosa ümber on takistused, võib see põhjustada külma õhu tagasipeegeldumist ja seadme tõhusust vähenda.

Veendu, et välisosa ümber oleks vähemalt 2–3 meetrit vaba ruumi. Eemalda kõik takistused, nagu lumehanged, oksad või muud esemed, mis võivad takistada õhu liikumist. See tagab seadme parema jõudluse ja väiksema energiakulu.

5.  Puhasta regulaarselt filtreid

Õhksoojuspumba filtrid koguvad aja jooksul tolmu ja mustust, mis vähendab õhuvoolu ja suurendab seadme energiatarvet. Puhasta filtrid vähemalt kord kuus või vastavalt tootja juhistele. Kontrolli ka välisseadet ja eemalda sinna sattunud praht (näiteks lehed, lumi või tolm). Vähemalt kord paari aasta jooksul lase õhksoojuspump üle vaadata professionaalil.

6. Kombineeri teiste kütteliikidega

Eriti külmadel talvepäevadel, kui õhksoojuspumba efektiivsus võib langeda, tasub kasutada lisakütteseadet (näiteks ahju või kaminat). See võimaldab vähendada pumba koormust ja säästa energiat.

Milline on normaalne õhksoojuspumba elektrikulu?

Õhksoojuspumbad on üks kõige energiasäästlikumaid kütteseadmeid, kuid nende elektrikulu võib sõltuda paljudest teguritest, näiteks ruumi suurusest, soojustusest, välistemperatuurist ja kütteperioodi pikkusest.

Talvekuudel, kui õhksoojuspump töötab kütterežiimil, võib energiatarve olla suurem, eriti kui välistemperatuur langeb alla -15 °C. Keskmiselt 100 m2 hoone puhul võib õhksoojuspump tarbida 400–600 kWh elektrit kuus hästi ja keskmiselt soojustatud hoonetes ning üle 600 kWh kehvasti soojustatud hoonetes. See tähendab päevas ligikaudu 13–20 kWh, kuid halvasti soojustatud hoonetes võib see ületada 20 kWh päevas.

Täpsemalt saate lugeda õhksoojuspumpade efektiivsusest ja elektrikulust meie postitusest.