Õhksoojuspumbad on muutunud üha populaarsemaks küttelahenduseks, pakkudes energiasäästu ja mugavust. Kui otsid efektiivset lahendust oma kodu kütmiseks ja jahutamiseks, on õhk-õhk või õhk-vesi soojuspumba paigaldamine suurepärane valik. Vaatame, kuidas need süsteemid töötavad ja milline neist sobib just sinu vajadustele.
Kuidas õhksoojuspump töötab?
Soojuspump on justkui ümberpööratud tööpõhimõttega külmkapp. Kui külmik kogub soojuse kapi seest kokku ja viib selle külmikust välja, et temperatuur langeks, siis soojuspump kogub soojust välisõhust ning suunab selle tuppa. Seejuures suudab õhksoojuspump toota rohkem soojusenergiat, kui see ise elektrienergiat tarbib. Tänu spetsiaalsele külmaainele toimib õhksoojuspump ka siis, kui õues on krõbe pakane.
Soojuspumbad jagunevad tööpõhimõtte järgi õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumpadeks. Esimene neist kütab ja jahutab siseruumide õhku, teine aga soojendab vett, mille suunab omakorda radiaatoritesse või põrandakütte torustikku. Mõlemad lahendused on energiatõhusad ja võimaldavad olulist kokkuhoidu küttekuludelt.
Kuidas töötab õhk-õhk soojuspump?
Õhk-õhk soojuspump koosneb kahest osast – välisseadmest, mis kogub õuest soojusenergiat, ja siseosast, mis puhub vastavalt vajadusele ruumi sooja või külma õhku.
Õhksoojuspump töötab lihtsustatult neljas etapis:
- Soojuse kogumine välisõhust: välisosa ventilaator tõmbab õhku sisse ning suunab selle läbi soojusvaheti, kus õhus olev soojusenergia kandub külmaainele.
- Külmaaine kompressioon: külmaaine aurustub ja liigub kompressorisse, kus see surutakse kokku, mis suurendab selle temperatuuri.
- Soojuse ülekandmine tuppa: kuumaks muutunud külmaaine liigub õhksoojuspumba siseosa soojusvahetisse, kus ventilaator seda jahutama hakkab. Niiviisi puhub ventilaator sooja õhu ruumi laiali.
- Tsükli kordumine: pärast soojuse loovutamist muutub külmaaine uuesti vedelaks ja naaseb välisossa, kus protsess algab otsast peale.
See tsükkel toimub pidevalt, kuni soovitud sisetemperatuur on saavutatud. Kui temperatuur on paigas, läheb soojuspump energiasäästurežiimi ja töötab edasi minimaalse energiatarbimisega. Jahutusrežiimil toimub kogu protsess vastupidiselt ja õhksoojuspump kannab sooja õhu toast õue.
Kui sobiva võimsusega soojuspumbale on valitud õige asukoht, suudab see kiiresti ja tõhusalt kodu soojaks kütta. Õhk-õhk soojuspump on suurepärane valik väiksematesse kodudesse või kohtadesse, kus on vaja lisakütet näiteks ahikütte kõrvale. Mitme seadme paigaldamisel on võimalik õhksoojuspumbaga kütta ka suuremaid ja rohkemate ruumidega või mitmekorruseliseid hooneid.
Lisaks on õhk-õhk soojuspump ideaalne lahendus ruumide jahutamiseks, kuna see töötab tõhusamalt ja energiasäästlikumalt kui vanema tehnoloogiaga konditsioneerid.
Kuidas töötab õhk-vesi soojuspump?
Õhk-vesi soojuspumba tööpõhimõte sarnaneb õhk-õhk soojuspumbale, kuid erinevus seisneb selles, et seade ei puhu sooja õhku tuppa laiali, vaid see kantakse üle veesüsteemile, mis omakorda kütab radiaatoreid või põrandakütet. Selle tehnoloogia abil on võimalik kütta tervet maja ja tagada samal ajal ka soe tarbevesi.
Õhk-vesi soojuspump on suurepärane alternatiiv näiteks pellet- või õlikatlaga töötavale vesiküttesüsteemile. Kuna õhk-vesi soojuspump kasutab soojusallikana välisõhku, on see tunduvalt mugavam, energiatõhus ja keskkonnasõbralikum kui fossiilkütustel töötavad lahendused.
Suuremate majade puhul võib õhk-vesi süsteem olla kulutõhusam kui õhk-õhk soojuspump, kuna see suudab tagada ühtlasema temperatuuri kogu hoones.
Kas õhk-vesi soojuspump suudab ka jahutada?
Jah, soovi korral saab õhk-vesi soojuspumpasid kasutada ruumide jahutamiseks. Jahutusfunktsioon ei ole kõigi õhk-vesi soojuspumpade standardvõimalus. Selleks tuleb paigaldada tuppa sarnaselt õhk-õhk soojuspumbale eraldi torustiku ja ventilaatoriga siseosa, mis sooja õhu jahedaga asendab ja selle ruumi laiali puhub. Niiviisi suudab see pakkuda sarnast jahedust nagu klassikaline konditsioneer, kuid energiasäästlikumalt.
Miks eelistada soojuspumpa teistele küttelahendustele?
Miks eelistada soojuspumpa näiteks elektri-, gaasi- või ahiküttele ning kas investeering tasub tõesti ära? Toome välja mõned punktid, miks on soojuspumba paigaldamine teiste küttelahendustega võrreldes mõistlikum.
1. Madalamad küttekulud ja suur energiasääst
Üks peamisi põhjuseid, miks üha rohkem koduomanikke eelistab soojuspumpa, on märgatav küttekulude vähenemine. Võrreldes elektriradiaatorite võib sääst ulatuda kuni 65 protsendini. Soojuspump töötab elektriga, kuid erinevalt tavalistest elektriküttest toodab see mitu korda rohkem soojusenergiat kui ise tarbib.
Kui elektrikütte puhul saad iga tarbitud 1 kWh elektri eest 1 kWh soojust, siis soojuspump suudab sama koguse elektriga toota 3–5 kWh soojust, sõltuvalt mudelist ja välistemperatuurist. See tähendab, et soojuspumpade tasuvusaeg on lühike ning aastate jooksul võib kokkuhoid olla märkimisväärne.
2. Keskkonnasõbralikum küttelahendus
Gaasi-, õli- ja tahkeküte (näiteks puuküte või pelletid) tekitavad põlemise käigus CO₂ ja muid saasteaineid, mis mõjutavad nii keskkonda kui ka õhukvaliteeti.
Soojuspumbad seevastu ammutavad soojusenergiat välisõhust. Kuna need tarbivad seejuures vähe elektrit ja ei tekita saasteaineid, on nende ökoloogiline jalajälg oluliselt väiksem kui fossiilkütuseid kasutavatel küttelahendustel. Seejuures saab jalajälge veelgi vähendada kasutades taastuvenergiast toodetud elektrit.
3. Soojuspump = küte ja jahutus ühes
Erinevalt traditsioonilistest küttesüsteemidest on soojuspumbast aastaringset kasu, kuna see võimaldab nii kütta kui ka jahutada. See tähendab, et pole vaja soetada eraldi konditsioneeri. Lisaks on õhksoojuspumpadel lisafunktsioone, nagu niiskuse eemaldamine või ventilaatorirežiim.
4. Soojuspump ei nõua suurt tähelepanu
Võrreldes näiteks ahi- või pelletiküttega on soojuspumpa oluliselt mugavam kasutada, sest ei ole vaja kütust lisada, tuhka koristada ega korstent puhastada.
Õhksoojuspumpa saab seadistada hoidma kindlal ajavahemikul soovitud temperatuuri. Tänu nutikatele juhtimissüsteemidele saab soojuspumpa hõlpsasti programmeerida ja kaugjuhtida. Niiviisi saad kindel olla, et soojuspump ei raiska asjatult energiat, kui kedagi kodus pole, kuid kojujõudmise ajaks on tuba alati mõnusalt soe.
Samuti vajab soojuspump võrreldes tahkekütte lahendustega väga vähe hooldust. Piisab filtrite puhastamisest korra kuus ja spetsialisti hooldusest korra aastas. Õhk-vesi soojuspumbad vajavad veelgi vähem hooldamist, kuid ka nende puhul on soovitatav süsteemi regulaarselt iga aasta kontrollida.
5. Kiire ja lihtne paigaldus
Õhk-õhk või õhk-vesi soojuspumpa on oluliselt lihtsam paigaldada kui näiteks maasoojuspumpa. Õhk-õhk soojuspumba paigaldus võtab tavaliselt vaid ühe päeva ning see ei nõua suuri ehitustöid. Õhk-vesi soojuspumba paigaldus võtab veidi kauem aega, kuid on siiski palju lihtsam kui näiteks maasoojuspumba maakollektori paigaldus, mis nõuab kaevetöid või maasse aukude puurimist.
6. Turvalisem
Soojuspumbad ei tekita ohtlikku vingugaasi ega tuleohtu, mis on tavaline probleem näiteks ahikütte puhul. Erineval gaasiküttest ei kaasne õhksoojuspumbaga ka plahvatuse ega lekkeohtu. Turvalisus on eriti oluline peredele, kus on väikesed lapsed või eakad, kes võivad unustada ahju või muu küttekeha kasutamisel hädavajalikke ohutusreegleid järgida.
7. Säästab ruumi
Võrreldes näiteks ahju või pelletikatlaga võtab õhksoojuspump oluliselt vähem ruumi. Õhk-õhk soojuspump paigaldatakse seinale ning see ei raiska põrandapinda. Õhk-vesi soojuspump vajab vaid väikest tehnoruumi, kuid ei nõua eraldi pinda kütuse – näiteks pelletite, puude või kütteõli – hoiustamiseks. Kui elad väiksemas majas või korteris, on soojuspump sageli ainus mõistlik küttelahendus, kuna see ei vaja suurt pinda ja töötab vaikselt.
8. Investeering, mis tõstab kinnisvara väärtust
Kodu kütmissüsteem on oluline tegur, mis mõjutab kinnisvara hinda. Kuna soojuspumbad on energiatõhusad, keskkonnasõbralikud ja kaasaegsed lahendused, tõstavad need kinnisvara väärtust ning muudavad selle potentsiaalsetele ostjatele atraktiivsemaks. Eriti oluline on see uute energiatõhususe nõuete valguses, kus kõrgema energiaklassiga majad on kinnisvaraturul kõrgemalt hinnatud.
Kuidas valida õhk-õhk soojuspumpa?
Kui oled otsustanud õhk-õhk soojuspumba kasuks, tuleb enne ostu selgeks teha oma kodu vajadused ja tingimused. Õige soojuspumba mudeli valimine on oluline, et tagada maksimaalne efektiivsus. Siin on peamised tegurid, mida tasub enne ostu kaaluda.
1. Olemasolev küttesüsteem ja kasutusotstarve. Kas soojuspump on põhikütteallikas või lisaküte? Elektri- või ahikütte kõrvale sobib see suurepäraselt, kuid vesiküttesüsteemiga majades tasuks kaaluda õhk-vesi soojuspumpa.
2. Köetava pinna suurus ja energiavajadus. Õige võimsusega soojuspump tagab tõhusa kütte ja ei kuluta liigset elektrit. Liiga võimas seade kulutab rohkem energiat, liiga nõrk aga ei küta piisavalt.
3. Hoone planeering. Avatud planeeringuga kodudes levib soe õhk paremini. Kui majas on palju suletud tube, võib vaja minna mitme siseosaga õhksoojuspumpa.
4. Külmakindlus. Põhjamaadesse mõeldud mudelid töötavad efektiivselt ka -25°C juures ning on varustatud automaatse sulatussüsteemiga, mis hoiab õhksoojuspumba välisosa jäävabana.
5. Tootja ja garantii. Usalda tuntud tootjaid (näiteks Mitsubishi, Daikin, Midea), mis tagab töökindla seadme, pika garantii ja varuosade kättesaadavuse.
6. Paigaldus ja hooldus. Õige paigaldus on võtmetähtsusega. Õhksoojuspumba asukohta tuleks hoolikalt valida, et soe õhk leviks ühtlaselt ja tagaks maksimaalse efektiivsuse.
Oleme teinud ka põhjalikuma ülevaate, kuidas ja milline õhk-õhksoojuspump valida, mida saad lugeda siit.
Kuidas valida õhk-vesi soojuspumpa?
Õhk-vesi soojuspump on samuti energiasäästlik ja keskkonnasõbralik küttelahendus, mis soojendab kodu vesiküttesüsteemi kaudu. Enne ostu on oluline valida parim mudel, mis sobib sinu kodu ja pere vajadustega. Siingi tuleb mitmed asjaolud läbi mõelda.
1. Tarbevee vajadus. Kas soovid soojuspumpa ainult kütmiseks või ka tarbevee soojendamiseks? Kui mitu inimest sooja vett tarbivad?
2. Köetava pinna suurus. Õhk-vesi soojuspump peab olema õige võimsusega, et tagada efektiivne küte. Keskmine elamu energiavajadus on 60-70 W/m² kohta.
3. Ühildumine olemasoleva vesiküttesüsteemiga. Õhk-vesi soojuspumpa saab kasutada radiaatorite ja põrandaküttega, kuid see ei pruugi toimida vanemate malmradiaatoritega.
4. Töökindlus ja efektiivsus külmas kliimas. Eesti tingimustes tuleks valida mudel, mis töötab ka -25°C juures.
5. Tootja ja garantii. Eelista usaldusväärseid tootjaid (Mitsubishi, Daikin, Midea), mille seadmetel on kõrge kasutegur (SCOP) ja pikk garantii.
6. Paigaldus ja hooldus. Õige paigaldus mõjutab otseselt süsteemi töökindlust ja energiakulu. Soovitav on lasta töö teha kogenud spetsialistil.
Siit saad lugeda põhjalikumat ülevaadet, kuidas ja milline õhk-vesi soojuspump valida.
Kui oled huvitatud soojuspumba paigaldamisest, võta ühendust meie spetsialistidega, kes aitavad leida sinu kodu jaoks parima lahenduse.
