Kui otsite oma koju energiasäästlikku ja keskkonnasõbralikku kütmisviisi, siis õhk-vesisoojuspump võib olla ideaalne lahendus. Õhk-vesi soojuspump on seade, mis kogub välisõhust soojusenergiat ja kannab selle üle maja vesiküttesüsteemi – olgu selleks radiaatorid või põrandaküte. Lisaks on õhk-vesi soojuspumbaga võimalik toota sooja tarbevett ja teatud tingimustel suvel ka ruume jahutada. Kuna õhk-vesi soojuspump on kompaktne, saab seda paigaldada pea igasse kodusse, kus on olemas vesikütte võimekus või võimalus vesiküttesüsteem radiaatorite või põrandakontuuriga välja ehitada.
Enne kui investeerite sellesse tõhusasse süsteemi, on oluline mõista, kuidas valida just enda vajadustele vastav õhk-vesi soojuspump. Lõpliku valiku tegemiseks soovitame konsulteerida meie spetsialistidega.
Tee kindlaks hoone kasutusala ja tarbevee vajadus
Õhk-vesi soojuspump on säästlik ja paindlik lahendus nii uutele kui vanematele majadele. Seda saab paigaldada pea igale poole, kus on olemas vesikütte võimekus: korter, maja, garaaž, töökoda jms.
Kui kaalute õhk-vesi soojuspumba paigaldamist, siis tasub kindlasti mõelda ka tarbevee soojendamise vajadusele. Nimelt on võimalik soetada tarbeveeboileriga varustatud õhk-vesi soojuspump, mis muudab kogu süsteemi veelgi praktilisemaks ja energiatõhusamaks. See on mõistlik valik peredele ja suurematele kodudele, kus sooja vett on pidevalt vaja.
Tarbeveeboileriga õhk-vesi soojuspump tagab, et soe vesi on alati kodus olemas ilma vajaduseta kasutada eraldi elektrilisi veeboilereid või muid kütteseadmeid. Tarbeveeboileriga õhk-vesi soojuspump on üks ökonoomsemaid lahendusi, kuna see kasutab sama süsteemi nii kütmiseks kui ka sooja tarbevee tootmiseks. Tulemuseks on madalamad elektriarved.
Väiksemad ilma tarbevee boilerita mudelid on niivõrd kompaktsed et mahuvad ära ka esikukappi. Kui paigalduseks ruumi jagub ja hoones on vaja ka sooja vett, siis tasub kindlasti kaaluda tarbeveeboileriga mudelit. 5 tarbija puhul piisab 180L tarbeveeboilerist, kui tarbijaid on rohkem kui 10 on soovitatav eraldi kombineeritud boilerisüsteem välja ehitada.
Hinda hoone olemasolevat küttesüsteemi
Õhk-vesi soojuspumpa on võimalik ühendada ka olemasoleva vesiküttesüsteemiga. Pump töötab suurepäraselt koos radiaatorite või põrandaküttega. Tegemist on tavapärase ja soodsama lahendusega, kui soovitakse uuendada kütmisviisi ilma kogu küttesüsteemi välja vahetamata. Enamikul juhtudel ei ole vaja teha suuremaid ümberehitusi. Enne paigaldamist tuleb aga hinnata, kas olemasolev vesiküttesüsteem sobib uue õhk-vesi soojuspumbaga.
Juhul kui teie hoonel juba on näiteks õli-, pellet- või puidukatlaga vesiküttesüsteem, siis on oluline teada, kas soojuse transportimiseks kasutatakse ainult radiaatoreid, põrandakütet või kombineeritud lahendust. Kui kasutusel on radiaatorid siis on oluline kindlaks teha, kas need on tänapäevased modernsed radiaatorid või malmradiaatorid? Kui tegu on vanade malmradiaatoritega, tuleb kontrollida, kas neid on võimalik uue küttesüsteemiga edasi kasutada.
Uue õhk-vesi soojuspumba valikul tuleb seega lähtuda, millised radiaatorid või põrandaküte on majja paigaldatud. Eriti hästi töötab see süsteem koos madalatemperatuuriliste küttesüsteemidega, nagu põrandaküte, kuid pump sobib ka radiaatoritega, kui need on piisavalt suured, et tagada vajalik soojusvõimsus.
Tee kindlaks köetava pinna suurus
Köetava pinna suurus ja hoone soojapidavus on üks kõige olulisemaid tegureid õige küttevõimsusega soojuspumba valimisel. Keskmine elamu energiavajadus on 60-70 W/m² kohta, uuemate majade puhul 40-45 W/m² kohta. See tähendab, et 1 kW küttevõimsusega on keskmise elamu puhul võimalik kütta 15m² suurune ruum ja uuemate majade puhul, mis on väiksema energiavajadusega, on võimalik 1 kW küttevõimsusega kütta 20-25m² suurune ruum.
Juhul kui hoone soojuskadu, ja sellest tulenevalt ka energiavajadus kütteks on keskmisest suurem, on otstarbekas valida ka võimsam seade. Näiteks seade mille küttevõimsus on 4,3 kW sobib 60-100m² kütmiseks sõltuvalt hoone energiaklassist ja soojapidavusest.
Oluline on vältida õhk-vesi soojuspumba nii üle- kui aladimensioneerimist. Liiga võimas pump võib väiksemate küttekoormuste puhul hakata end pidevalt sisse ja välja lülitama, mis tõstab energiakulu ja vähendab seadme eluiga. Samas liiga väike pump ei suuda piisavalt soojusenergiat toota, mistõttu tuleb kütmiseks kasutada rohkem lisalahendusi.
Analüüsi hoone planeeringut
Hoone planeering võib õhk-vesi soojuspumpade puhul tunduda väheoluline asjaolu, kuna soojus kantakse majas laiali radiaatorite või põrandakütte torustiku abil. Tegelikkuses on väga oluline kuhu ja kui lähedale üksteisele on võimalik seadme siseosa välisosast paigaldada. Seadme välis- ja siseosa vaheline distants võiks olla võimalikult väike, sest mida kaugemal seadmed üksteisest on, seda rohkem kulub energiat nende vahel külmaaine transportimiseks.
Kui seadmete vahelised distantsid venivad olude sunnil pikemaks kui 15 meetrit on hariliku õhk-vesi soojuspumba asemel optimaalsem paigaldada monoplokk tüüpi soojuspump. Monoplokk tüüpi õhk-vesi soojuspumbad kasutavad erinevalt tavalisest õhk-vesi soojuspumbast välis-ja siseosa vaheliseks energia transportimiseks gaasi asemel vett.
Lisaks sõltub hoone planeeringust ja ruumide kasutusest see, kuidas küttesüsteemi seadistada. Näiteks magamistube ja elutuba kasutatakse erinevatel aegadel, mistõttu võiks kaaluda kütte tsoonide kaupa reguleerimist. See võimaldab hoida igas ruumis sobivat temperatuuri vastavalt vajadusele, optimeerides energiakulu. Kui hoones on avarad ruumid või kõrged laed, siis võib vajalik olla võimsam õhk-vesi soojuspump.
Milline on hea õhk-vesi soojuspump?
Hea õhk-vesi soojuspump on efektiivne, töökindel ja sobib hästi kohalike kliimaoludega. Hea soojuspump vastab kliendi vajadustele ja sobib valatult väljaehitatud vesikütte süsteemiga. Optimaalseks kütmiseks on oluline, et seade ei ole väga tugevalt üle- ega aladimensioneeritud. Küttekuludelt säästmiseks võiks ühel heal õhksoojuspumbal olla ka börsi jälgimise funktsioon ja nutitelefoni rakendus, millega saab seadet paindlikult juhtida ja selle tööaega seadistada.
Lisaks võiks õhk-vesi soojuspumbal olla akumulatsioonipaak, mis toimib kui soojusenergia reservuaar. Kui soojuspump toodab rohkem soojust, kui majapidamisel parasjagu vaja on, salvestatakse üleliigne energia akumulatsioonipaaki. Hiljem, kui soojusvajadus suureneb, saab paagis olevat soojust kasutada ja soojuspump peab end harvemini sisse ja välja lülitama. Soojuspumbad on kõige efektiivsemad, kui nad töötavad ühtlaselt.
1. Parim õhk-vesi soojuspump
Solevan OÜ arvates pakub Jaapani ettevõte ja soojuspumpade suurtootja Daikin parimaid õhk-vesi kütteseadmeid. Daikini pakutavad soojuspumpade peamisteks tugevusteks on konkurentsivõimeline hind, väga hea töökindlus ja kõige kasutajasõbralikum menüü seadme reguleerimiseks.
Hea ja keskmise soojapidavusega 100m² maja kütmiseks sobivad hästi vastavalt 6 kW ja 7,5 kW küttevõimsusega Daikin õhk-vesi soojuspumba mudelid. 200m² kodu kütmiseks õhk-vesi soojuspumbaga sobivad sõltuvalt hoone soojapidavusest 10 kW kuni 13 kW soojusvõimsusega mudelid.
2. Soodne õhk-vesi soojuspump
Kui otsite soodsat ja parima hinna-kvaliteedi suhtega õhk-vesi soojuspumpa, siis soovitame Hiina elektriseadmete tootja Midea soojuspumpasid. Midea seadmed on reeglina 25-30% soodsamad kui Daikini, Mitsubishi ja Panasonicu pakutavad soojuspumbad. Samas on Midea õhk-vesi soojuspumbad meie kogemuse põhjal töökindlad ja suudavad ka karmi pakasega piisavalt sooja toota.
3. Õhk-vesi soojuspump korterisse
Korterisse sobivad mis tahes tootja õhksoojuspumbad, kuid reeglina paigaldatakse korterisse ruumi puuduse tõttu ilma tarbevee boilerita mudeleid. Võimsuse poolest piisab 60-70m² suurusesse korterisse 4,3 kW – 4,5 kW küttevõimsusega seadmest.
6. Kõige efektiivsem õhk-vesi soojuspump
Kui võrrelda meie poolt pakutavate õhk-vesi soojuspumpade tehaseandmeid, siis teeb kõige kõrgema SCOP väärtusega seadmeid Panasonic, millele järgnevad Midea ja Daikin. Tootja poolt välja toodud keskmine efektiivsus võib reaalsest efektiivsusest siiski erineda.
Keskmise efektiivsuse arvutamisel mängivad rolli mitmed asjaolud: kas soojusvahetina kasutatakse malmradiaatoreid, põrandakontuuri või uusi radiaatoreid, milline on teie piirkonnas aasta keskmine temperatuur (saared ja rannik vs Kesk-Eesti alad), milline on seadme tüüp, välis-ja siseosa distants üksteisest jpm.
Millist õhk-vesi soojuspumpa mitte valida?
Kindlasti ei tasu valida vähetuntud brändi toodetud õhk-vesi soojuspumpa. Kuigi odavamad soojuspumbad võivad tunduda ahvatlevad, kaasnevad nendega sageli puudused nagu madal efektiivsus, lühem eluiga ja kehvem töökindlus. Odavad mudelid ei pruugi olla mõeldud töötama külmemates tingimustes ja nende garantii võib olla lühem või piiratud. Pikas perspektiivis võivad need osutuda kulukamaks nii suuremate energiakulude kui ka sagedaste remontide tõttu.
Õhk-vesi soojuspumba ostmisel on oluline arvestada ka tootja ja müüja usaldusväärsusega. Juhul kui kütteperioodil seade katki läheb, on tuntud tootjate varuosad kindlasti kättesaadavamad. Igal juhul on oluline veenduda ja vajadusel paigaldajalt üle küsida, kas ta suudab kiiresti antud tootele varuosa hankida ja selle ka ära vahetada.
Kui palju maksab õhk-vesi soojuspumba paigaldus?
Õhk-vesi soojuspumba paigalduse hind on keskmiselt 1467€. Lihtsamate paigalduste puhul algab meie poolt pakutav paigaldusteenuse hind 1200€ juurest ja sõltuvalt töö keerukusest võib paigalduse hind küündida mitme tuhande euroni. Kindlasti küsige meie käest personaalset pakkumist.
