Õhksoojuspumbad on energiasäästlik ja keskkonnasõbralik lahendus, mis võimaldab küttekuludelt märkimisväärselt kokku hoida. Õhksoojuspumpade tõhusus ja kuine elektrikulu sõltuvad mitmest tegurist, nagu seadme efektiivsus, välistemperatuur, köetava pinna suurus ja ruumi soojapidavus. Vaatame lähemalt, kuidas õhksoojuspumba efektiivsust ja kasutegurit mõõdetakse ning kuidas elektrikulu veelgi vähendada.
Mis on soojustegur?
Õhksoojuspumba tõhusust hinnatakse kahe peamise näitajaga: soojustegur (COP – Coefficient of Performance) ja sesoonne soojustegur (SCOP – Seasonal Coefficient of Performance). Neid näitajad tasub õhksoojuspumba valimisel jälgida, sest soojustegur näitab, kui tõhusalt seade energiat kasutab. Mida kõrgem on soojustegur, seda suurem on kokkuhoid küttekuludelt.
- Soojustegur (COP) näitab, mitu korda rohkem soojusenergiat õhksoojuspump toodab võrreldes tarbitud elektrienergiaga. Näiteks, kui COP on 4, siis iga tarbitud 1 kWh elektrienergia kohta toodab õhksoojuspump 4 kWh soojusenergiat.
- Sesoonne soojustegur (SCOP) arvestab õhksoojuspumba tõhusust terve kütteperioodi vältel, võttes arvesse välistemperatuuri kõikumisi. Seega annab SCOP parema ülevaate seadme keskmisest efektiivsusest.
Kui traditsiooniline elektriradiaator suudab iga kWh elektrienergia kohta toota ainult 1 kWh soojust (COP=1), siis õhksoojuspump võib sama energia eest pakkuda 3–5 kWh soojust. Seega kulutab õhksoojuspump kuus oluliselt vähem elektrit võrreldes tavalise elektriradiaatoriga.
Kui kasutad õhksoojuspumpa jahutamiseks tasub jälgida ka mõõdikut SEER (Seasonal Energy Efficiency Ratio). SEER näitab, kui efektiivselt suudab õhksoojuspump ruume jahutada. Vaatamata keerulisele nimele on SEERi sama lihtne mõista kui soojustegurit.
SEER näitab, kui palju jahutusvõimsust õhksoojuspump toodab ühe tarbitud kWh elektrienergia kohta kogu jahutusperioodi jooksul. Mida kõrgem on SEER, seda väiksem on jahutamise elektrikulu. Näiteks kui õhksoojuspump kasutab 1 kWh elektrit ja toodab 6 kWh külmaenergiat, on selle SEER väärtus 6. Kaasaegsete õhksoojuspumpade SEER väärtused jäävad vahemikku 5–8, mis teeb neist väga tõhusad jahutusseadmed.
Kas ilm mõjutab soojuspumba kasutegurit?
Jah, näiteks õhutemperatuur mõjutab oluliselt õhksoojuspumba kasutegurit. Seadme efektiivsus sõltub otseselt sellest, kui palju soojusenergiat on võimalik välisõhust kätte saada ja kui palju energiat kulub selle soojuse töötlemiseks.
- Soojemal ajal töötab õhksoojuspump tõhusamalt, kuna välisõhus on rohkem soojusenergiat, mida on lihtne siseruumidesse pumbata. Sellistes tingimustes võib soojustegur ulatuda isegi 4–5-ni.
- Külmemal ajal peab pump soojuse kogumiseks rohkem rohkem energiat kasutama, et tuba soojaks kütta. Seejuures tekib külmal ajal õhksoojuspumba välismoodulile kondensaat, mis jäätub. Selle sulatamiseks soojendab seade välisosa pinda, mis kulutab elektrit ja vähendab samuti ajutiselt soojuspumba soojustegurit. Krõbedama külmaga võib soojustegur langeda isegi 2-ni.
Kaasaegsed õhksoojuspumbad, eriti põhjamaise kliima jaoks mõeldud mudelid, on siiski varustatud tehnoloogiatega, mis tagavad tõhusa töö ka -20°C juures.
Ilma ja teiste väliste tegurite mõju vähendamiseks tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuhu ja kuidas soojuspumba välisosa paigaldada.
Kuidas ruumi soojapidavus elektrikulu mõjutab?
Kuigi see ei pruugi tunduda esmatähtis, on ruumi soojapidavus üks võtmetegur, mis mõjutab otseselt õhksoojuspumba elektrikulu. Soojustuse kvaliteet määrab, kui palju soojusest väliskeskkonda kaob – ehk kui suur on hoone soojuskadu.
Hästi soojustatud hoonetes on soojuskadu minimaalne, mistõttu ei pea õhksoojuspump pidevalt maksimaalse võimsusega töötama, et ruume soojana hoida. Kehvasti soojustatud ruumides peab õhksoojuspump töötama suurema koormusega, et kompenseerida hoone soojuskadu. See suurendab elektritarbimist ja võib lühendada seadme eluiga.
Kuidas ruumi pindala elektrikulu mõjutab?
Ruumi pindala ja lae kõrgus on olulised aspektid, mis määravad, kui võimas õhksoojuspump tuleb valida ja kui palju energiat kulub soovitud sisetemperatuuri saavutamiseks ja säilitamiseks.
Väiksemates kodudes võib õhksoojuspumbaga elektrikulu kuus jääda tagasihoidlikuks, kuid suuremates ja mitmekorruselistes hoonetes võib vaja minna mitut soojuspumpa või täiendavaid küttelahendusi.
Kui paigaldad suurde ruumi liiga nõrga õhksoojuspumba, töötab pump pidevalt maksimaalsel võimsusel, mis suurendab elektrikulu ja võib seadme üle koormata. Teisalt võib liiga võimas pump sagedaste lühikeste töötsüklite tõttu samuti suurendada elektrikulu ja vähendada seadme eluiga.
Hoone suurusest sõltub kas see, kas mõistlikum on paigaldada õhk-õhk või õhk-vesi soojuspump.
- Õhk-õhk tüüpi soojuspump sobib paremini väiksemate või keskmise suurusega ruumide kütmiseks. Suuremates hoonetes võib olla vaja rohkem kui ühte pumpa, et tagada ühtlane temperatuur kogu majas.
- Õhk-vesi tüüpi soojuspump sobib suuremate pindade kütmiseks ja ka tarbevee soojendamiseks. Need on suurematel pindadel efektiivsemad, kuna õhk-vesi soojuspumba saab integreerida radiaatorite või põrandaküttesüsteemiga, mis soojuse igasse tuppa laiali kannavad.
Õige seadme valimine vastavalt köetavale pindalale on väga oluline elektri säästmiseks.
Kui suur on õhksoojuspumba elektrikulu kuus?
Õhksoojuspumba elektrikulu arvutamine algab hoone küttevajaduse määramisest, mis sõltub peamiselt hoone pindalast, soojapidavusest ja keskmisest välistemperatuurist. Seda kõike on päris keeruline arvutada, kuid toome välja mõned pidepunktid mis annavad kaudse ülevaate.
- Hästi soojustatud hooned: keskmine küttevajadus on umbes 50 kWh/m² aastas.
- Keskmise soojustusega hooned: küttevajadus on umbes 100–150 kWh/m² aastas.
- Kehvasti soojustatud hooned: küttevajadus võib ulatuda 200–300 kWh/m² aastas.
Näide: kui sinu maja pindala on 100 m² ja küttevajadus 100 kWh/m² aastas, siis kogu aastane küttevajadus on 100 × 100 = 10 000 kWh.
Järgmiseks tuleb energiakulu arvutamisel arvestada õhksoojuspumba keskmise soojusteguriga, mis näitab, mitu korda rohkem soojusenergiat seade toodab võrreldes tarbitud elektrienergiaga.
Valem: elektritarbimine (kWh) = küttevajadus (kWh) ÷ sesoonne soojustegur (SCOP)
Näide: Kui seadme SCOP on 4 ja aastane küttevajadus 10 000 kWh, siis elektritarbimine aastas on: 10 000 ÷ 4 = 2 500 kWh aastas.
Kui tead õhksoojuspumba aastast elektritarbimist ja elektri keskmist hinda, on lihtne arvutada, kui palju kütmine kuus keskmiselt maksab.
Valem: kuu elektrikulu (€) = elektritarbimine aastas (kWh) ÷ 12 × elektri hind (€/kWh)
Näide: kui seadme aastane elektritarbimine on 2 857 kWh ja elektri hind 0,15 €/kWh, siis kuine elektrikulu on: 2 500 ÷ 12 × 0,15 = 31,25 € kuus.
Siinkohal tasub kindlasti meeles pidada, et elektri hinnale lisandub võrguteenus, käibemaks, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis.
Näidisarvutuseks on kasutatud 12 kuu keskmist kulu ja fikseeritud kWh hinda 0.15€
Kui suur on õhk-õhk soojuspumba elektrikulu kuus?
Õhk-õhk soojuspump on populaarne valik nii väiksematesse majapidamistesse kui ka suurematesse ruumidesse, kus soovitakse efektiivselt kütta ja samal ajal küttekulusid vähendada. Alljärgnevalt toome kolm näidet, mis aitavad mõista, kui suur võib olla õhk-õhk soojuspumba elektrikulu kuus sõltuvalt erinevatest tingimustest.
Näide 1: Väike (50 m²) hästi soojustatud korter
- Soojustus: hästi soojustatud (mitmekordsed aknad, väga hästi soojustatud seinad ja põrand)
- Pindala: 50 m²
- Pumba efektiivsus (SCOP): 4 (kõrge soojustegur)
- Kütteenergia vajadus: 50 kWh/m² aastas.
Arvutus:
- Aastane küttevajadus: 50 m² × 50 kWh/m² = 2 500 kWh.
- Aastane elektritarbimine: 2 500 ÷ 4 (SCOP) = 625 kWh.
- Kuine elektrikulu: 625 ÷ 12 × 0,15 €/kWh (elektri hind) = 7,81 € kuus.
Näide 2: Keskmise suurusega maja (100 m²) keskpärase soojustusega
- Soojustus: keskmine (osaliselt soojustatud)
- Pindala: 100 m²
- Pumba efektiivsus (SCOP): 3,5 (mõõdukas soojustegur)
- Kütteenergia vajadus: 100 kWh/m² aastas
Arvutus:
- Aastane küttevajadus: 100 m² × 100 kWh/m² = 10 000 kWh.
- Aastane elektritarbimine: 10 000 ÷ 3,5 (SCOP) = 2 857 kWh.
- Kuine elektrikulu: 2 857 ÷ 12 × 0,2 €/kWh = 35,71 € kuus.
Näide 3: Suur (150 m²) halvasti soojustatud maja
- Soojustus: kehv (vana hoone, soojustus puudulik või minimaalne)
- Pindala: 150 m²
- Pumba efektiivsus (SCOP): 3 (madal soojustegur)
- Kütteenergia vajadus: 200 kWh/m² aastas.
Arvutus:
- Aastane küttevajadus: 150 m² × 200 kWh/m² = 30 000 kWh.
- Aastane elektritarbimine: 30 000 ÷ 3 (SCOP) = 10 000 kWh.
- Kuine elektrikulu: 10 000 ÷ 12 × 0,15 €/kWh = 125 € kuus.
Kui suur on õhk-vesi soojuspumba elektrikulu kuus?
Õhk-vesi soojuspumba kuine elektrikulu võib olla veidi kõrgem, kuna see toidab kogu maja küttesüsteemi ja suudab ka ka tarbevett soojendada. Siiski tasub õhk-vesi soojuspump end tänu suurele efektiivsusele ja madalale hoolduskulule üsna kiiresti ära. Allpool on kolm näidet, et aidata mõista, kui suur võiks olla õhk-vesi soojuspumba elektrikulu kuus erinevates tingimustes.
Näide 1: Väike (80 m²) hästi soojustatud maja
- Soojustus: väga hea (kaasaegne soojustus, soojapidavad aknad)
- Pindala: 80 m²
- Pumba efektiivsus (SCOP): 4,2 (kõrge soojustegur)
- Kütteenergia vajadus: 50 kWh/m² aastas
- Sooja tarbevee kulu: 2 inimese tarbimine (4 kWh/päevas)
Arvutus:
- Aastane küttevajadus: 80 m² × 50 kWh/m² = 4 000 kWh.
- Aastane tarbevee kulu: 4 kWh × 365 päeva = 1 460 kWh.
- Kogu aastane energia: 4 000 + 1 460 = 5 460 kWh.
- Aastane elektritarbimine: 5 460 ÷ 4,2 (SCOP) = 1 300 kWh.
- Kuine elektrikulu: 1 300 ÷ 12 × 0,15 €/kWh (elektri hind) = 16,25 € kuus.
Näide 2: Keskmise suurusega maja (150 m²) keskpärase soojustusega
- Soojustus: keskmine (osaliselt soojustatud)
- Pindala: 150 m²
- Pumba efektiivsus (SCOP): 3,5 (mõõdukas soojustegur)
- Kütteenergia vajadus: 100 kWh/m² aastas
- Sooja tarbevee kulu: 3 inimese tarbimine (6 kWh/päevas)
Arvutus:
- Aastane küttevajadus: 150 m² × 100 kWh/m² = 15 000 kWh.
- Aastane tarbevee kulu: 6 kWh × 365 päeva = 2 190 kWh.
- Kogu aastane energia: 15 000 + 2 190 = 17 190 kWh.
- Aastane elektritarbimine: 17 190 ÷ 3,5 (SCOP) = 4 911 kWh.
- Kuine elektrikulu: 4 911 ÷ 12 × 0,15 €/kWh = 61,39 € kuus.
Näide 3: Suur (200 m²) halvasti soojustatud maja
- Soojustus: kehv (vana hoone, soojustus puudulik või minimaalne)
- Pindala: 200 m²
- Pumba efektiivsus (SCOP): 3 (madal soojustegur)
- Kütteenergia vajadus: 200 kWh/m² aastas
- Sooja tarbevee kulu: 5 inimese tarbimine (10 kWh/päevas)
Arvutus:
- Aastane küttevajadus: 200 m² × 200 kWh/m² = 40 000 kWh.
- Aastane tarbevee kulu: 10 kWh × 365 päeva = 3 650 kWh.
- Kogu aastane energia: 40 000 + 3 650 = 43 650 kWh.
- Aastane elektritarbimine: 43 650 ÷ 3 (SCOP) = 14 550 kWh.
- Kuine elektrikulu: 14 550 ÷ 12 × 0,15 €/kWh = 181,88 € kuus.
Kuigi eelnevad arvutused annavad üldise pildi, tuleb meeles pidada, et tegelik elektrikulu sõltub näiteks ka ilmadest, soovitud toatemperatuurist, soojuse edastamiseks kasutatakse õhku, vesiküttesüsteemi, radikaid, põrandakütet või hoopis kombineeritud süsteemi.
Samuti ei jagune kütmise elektrikulu aastas kuude peale ühtlaselt ning suviti võib energiat kuluda ka ruumide jahutamiseks.
Kuidas vähendada õhksoojuspumba elektrikulu?
Õhksoojuspump elektrikulu sõltub suuresti seadme kasutamise viisist, paigaldusest ja hoone omadustest. Õige hoolduse ja teadlike valikutega saab õhksoojuspumba elektrikulu märkimisväärselt vähendada, säilitades samal ajal mugava sisekliima.
Siin on ülevaade tõhusatest strateegiatest, mis aitavad õhksoojuspumba energiatarbimist optimeerida ja elektrikulu kontrolli all hoida.
- Paranda maja soojustust. Akende, seinte ja katuse soojustamine aitab vähendada küttevajadust. Efektiivne soojustus võib küttevajadust vähendada kuni 50%.
- Vali sobiva võimsusega pump. Liiga nõrk või liiga võimas pump võib suurendada energiakulu. Õige seadme võimsuse määramiseks konsulteeri meie spetsialistiga, kes hindab täpselt ruumi küttevajadust.
- Paigalda pump optimaalsesse kohta. Hea õhuringlus ja asjatundlik paigaldus vähendavad küttevõimsuse kadusid.
- Kombineeri küttelahendusi. Kasuta õhk-vesi soojuspumpa koos põrandakütte või kaasaegsete radiaatoritega, mis töötavad madalamatel temperatuuridel ja aitavad energiat säästa. Samuti võib krõbeda külmaga kasutada võimalusel täiendavat küttesüsteemi.
- Hoolda regulaarselt. Õige hooldus ja filtrite puhastamine tagavad seadme maksimaalse efektiivsuse.
- Optimeeri seadistust. Hoia siseruumide temperatuur mõõdukas (20–22°C) ja vähenda temperatuuri öösel või ajal, kui ruume ei kasutata. Seda on eriti mugav teha nutiseadmetega juhitavate õhksoojuspumpade puhul. Hästi soojustatud hoones vähendab 1 kraadi võrra temperatuuri alandamine energiatarbimist kuni 10 protsenti.
Kui palju on uued õhksoojuspumbad efektiivsemad?
Õhksoojuspumpade tehnoloogia on viimastel aastatel teinud suuri edusamme. Uued mudelid on oluliselt efektiivsemad kui nende eelkäijad, pakkudes kõrgemat kasutegurit, suuremat töökindlust ja energiasäästu. Lisaks kütmisele pakuvad kaasaegsed õhksoojuspumbad efektiivsemat jahutust.
Näiteks on uued õhksoojuspumbad varustatud ka inverterkompressoritega, mis suudavad kohandada töökiirust vastavalt muutuvale küttevajadusele. Vanemate ON-OFF õhksoojuspumpade keskmine soojustegur oli tihti 2,5–3, mis tähendas, et iga kulutatud 1 kWh elektrienergia kohta toodeti 2,5–3 kWh soojust. Tänapäevaste inverter-pumpade soojustegur on vahemikus 4–5. Kõrgem efektiivsus vähendab märkimisväärselt energiatarbimist.
Uued õhksoojuspumbad on loodud taluma ka külmemat ilma. Madalatel temperatuuridel langes vanemate mudelite efektiivsus oluliselt, kuna kompressor ja sulatusprotsessid tarbisid rohkem energiat. Uued mudelid töötavad tõhusalt isegi kuni -25°C pakasega. Need on varustatud täiustatud kompressorite ja sulatusrežiimidega, mis hoiavad energiakulu kontrolli all ka kõige külmematel päevadel.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et uued õhksoojuspumbad on vanematega võrreldes enam kui 20-40%% efektiivsemad, sõltuvalt mudelist ja kasutusolukorrast.
Kui sinu praegune õhksoojuspump on vanem kui 10 aastat, tasub kaaluda uue seadme paigaldamist. Uue seadme ostmine võib tunduda esialgu kallis, kuid investeering tasub end väiksemate energiakulude ja suurema tõhususega ära. Uusi õhksoojuspumpasid on ka mugavam näiteks nutitelefoni abil juhtida ning lisaks on need keskkonnasäästlikumad.
